Isiklik lugu insuldist ja taastumisest
Jõuluõhtul 2013 istus Toomas autosse ja parem kehapool lakkas töötamast. Arst ütles vanematele, et nõnda jääbki. See raamat on sellest, mis juhtus edasi.
Päris lugu
Insuldi
teine pool
Tunne insult ära
nägu vajub ühelt poolt viltu · käsi või jalg ei tõuse · kõne on segane või kaob
helista kohe 112
„Ma saan kõigest aru, aga öelda ei saa.“ lause, mida Toomas logopeed Kadri Mölderi sõnul esimesel kohtumisel aina kordas.
Insuldist räägitakse tavaliselt numbrites: kui kiiresti jõudsid haiglasse, kui suur oli kolle, mitu protsenti taastus. Selles raamatus on teine pool. Mis juhtub siis, kui haiglauksed sulguvad ja algab päris elu.
Raamatust
Raamat liigub kohast kohta, nii nagu Toomas ise liikus: Tartu, Pärnu, Haapsalu, Tallinn, Pesarimaja, Astangu. Tekst on lühikeste lõikudega, tihti üks lause reas, sest Toomasel endal on pika teksti lugemine tänaseni raske.
Raamatus on 17 peatükki, päris epikriisid Tartu, Pärnu, Haapsalu ja Astangu haiglatest ning Liina Loperi akvarellportreed.
Haiglas
kiirabi, operatsioon Tartus. Ärkamine, kus Toomas arvas end olevat Lätis, sest ei saanud aru, mis keeles arstid räägivad. Ema, kes tundis samal tunnil füüsiliselt halba.
Taastumine
käsipuust kinni hoides, pärast seda, kui arst ütles, et „nõnda jääbki“. Haapsalu, Pesarimaja saviteraapia, jooksmine näoli kukkudes. Ja logopeed, keda Toomas aastaid mõttetuks pidas.
Teine pool
mille nõela all tuli kahe aasta järel tagasi tunne, valuna. Esimene auto, esimene töö, oma korter. Sõbrad, kes kadusid, ja miks Toomas on neile tänulik. Ja see, mida arstid ei oodanud: iseseisev elu.
Kolmas osa · Teine pool
Kellele see raamat on
Kui otsid seda raamatut kellegi teise jaoks, siis tõenäoliselt on ta praegu seal, kus Toomas oli 2014. aastal: mõte jookseb, aga sõnad ei tule.
Katkend · peatükk
Arst rääkis isale ja emale, et mu parem kehapool ei tööta ja paistab, et nõnda jääbki. Seda kuuldes sain aru, et midagi on päris jama. Ma keeldusin seda uskumast. Misasja ta ütleb, et nõnda jääbki? Kes sa selline oled, et sa Minu eest räägid, mida Mina saan või ei saa? Olin vihane. See viha, et EI SAA, tõukas mind tagant.
Autorist
Enne insulti oli Toomas kahe lapse isa, kes tegi tööd puiduga ja pani „täie rauaga“. 2013. aasta jõuluõhtul lakkas parem kehapool töötamast. Pärast seda õppis ta aastate jooksul uuesti kõndima, rääkima, jalgrattaga sõitma ja autot juhtima. Täna töötab ta Tallinnas autojuhina – töö, mis on ühtlasi igapäevane kõneharjutus. Ta ei ole arst ega terapeut. Ta on inimene, kes ei kuulanud arste – ja on neile selle eest tänulik.
Tsitaatid
„Kui aeg kätte jõudis ja Toomas koju lubati, väljusime majast kõik koos, Toomas istus ratastoolis. Korraga tõusis Toomas püsti ja lihtsalt jalutas edasi ilma ratastoolita. Kõigil jäi suu lahti.“
isa õde, Pärnu haigla EMO arst
Toomase iseloom on kärsitu hakkaja. ‚Ma teen ise, ma saan hakkama!‘ Sellise iseloomu taha väga süstemaatilist logopeedilist tööd ei mahu. Küll aga ei lase see vait olla ja see on jälle kasulik!“
Külli RohtEesti Afaasialiidu esimees
„Kõigest juhtunust läbi tulla ja olla ikka nii rõõmsameelne kui Toomas, on väga muljetavaldav.“
Robert Aroldaitas lood kirja panna
Telli raamat siit
Tellimused saadetakse välja järgmisel tööpäeval.
FormaatPehme köide, 145 × 205 mm
Korduvad küsimused
Ei. See on ühe inimese kogemus, mitte ravijuhend. Raamatus on küll päris epikriisid, aga need on Toomase enda haiguslugu. Ravi puudutavatele küsimustele vastab sinu arst või taastusravi meeskond.
Jah, paljud raamatu hääled ongi lähedaste omad. Ema, õde, vend, isa õde ja sõbrad räägivad läbi kogu raamatu, mida nemad nägid. Afaasialiidu esimees Külli Roht selgitab, miks afaasiaga inimene ropendab vabalt, aga ei suuda nimetada laual olevat eset.
Raamat on kirjutatud lühikeste lõikudega, tihti üks lause reas, sest Toomasel endal on pika teksti lugemine raske. Kui lugemine siiski ei õnnestu, on olemas audioraamat, nii kuulab raamatuid ka Toomas ise.
Saadan välja järgmisel tööpäeval. Eestis jõuab pakk pakiautomaati tavaliselt 1–3 päevaga, Soome 3–5 päevaga.
Kõnekahjustus, mis tekib enamasti insuldi tagajärjel. Inimene teab, mida tahab öelda, aga ei saa; teiste kõne võib kõlada nagu võõrkeel. Afaasia on kõne, mitte intellekti kahjustus. Eestis saab hinnanguliselt ~1500 inimest aastas afaasia ja ~5000 elab sellega. Raamatu lõpus on Eesti Afaasialiidu pikem selgitus.